Unenägu

Unistajate kalender 2012

Meie, Kadri ja Miret, oleme unistajad, kellele meeldib puistata haldjatolmu, et avada kõikide silmad Eestimaa ilu nägemiseks.

Teineteist täiendades loome sõnalis-pildilisi hetki, mis on vürtsitatud nostalgia- ja lapsepõlvemaalt pärit positiivsete tunnetega. Kadri kirjutab ja Miret pildistab (või mõnikord ka vastupidi).

Nüüd oleme teoks teinud ühe oma unistuse ja valmis saanud Unistajate Kalendri 2012.

Kalendrisse oleme kimpu seadnud lillelised pildihetked ja mõned read igaks kuuks. Selles on piisavalt õhku, et täita see oma mõtetega sellest ajast ja ruumist, kus Sa parasjagu oled. Võta mõnikord kalender seinalt maha ja kirjuta midagi selle lehtedele.

Siin on meie isiklikud lemmikud uuest kalendrist.

Kadri lemmikuks on Oktoober:

Loobume liigsest ja peame rikkuseks vara, mis iial ei lõpe. Armastust! Nii saame esivanemateks, kes jätavad lastele ilusa maa ja rahva

Miretile meeldib kõige rohkem Aprill:

Unistajad ostivad üles vanad mairoosi põõsad ning talletavad endasse nende süütut lumma. Hooli ja armasta, ära unusta unistamast!

Väärikas vaesumine

Novembrikuu pimeduses põksub lumevalguse ootus. Seniks, kuni lumevalgust pole, saame tuge soojast leegist ahjus või küünlas. Pimeduse vaikus paneb enesesse vaatama, aitab mõtelda lõpuni mõtted, mis suvises virr-varris mõtlemata jäid. Mõtelda sellele, kust tuleme, kuhu läheme ja kes oleme. Hämarus ja küünlad toovad igaviku lähemale, aitavad tajuda maailma ja aja suurust.

Usume, et tuleseeme aknal näitab esivanemate hingedele koduteed. Saame olla tänulikud, et nemad, esivanemad, on pärandanud meile nii ilusa maailma – meie maa ja kultuuri. Mõnes peres on side esivanematega tihedam ja pärand suurem , teises kandub põlvest-põlve edasi vaid üksik koogiretsept. Aga seegi on piisk suurest maailmast.

Meile on elamiseks antud meie maa ja loodus. See on piiratud ressurss, mida peab targalt kasutama ja hoidma. Meie aga oleme läinud viimasel sajandil ahneks ja kasutanud liigselt looduse heldust. Kas kaasaegne edasipürgiv mõtlemine hoiab esiemade hoolt ja esiisade tööd meelel või on ainsaks eesmärgis kiiremini, kõrgemale, kaugemale? Ahnelt enam jätkata ei saa, sest siis pole mida lastele jätta. Võib-olla tuleb isegi õppida loobuma ja leppima vähemaga - vaesuda väärikalt. Jätta alles ainult kõige olulisem, mis elavikuks vaja ning pidada rikkuseks seda, mis iial otsa ei saa – armastus. Tarbigem seda, mida tõesti vaja ja saagem esivanemateks, kes kingivad lastele ilusa maa ja rahva.

Mine sõbrale külla, võta kaasa peotäis küünlaid ja sidrunid tee jaoks ning veetke mõnus õhtu, sedaviisi tuleb maailma armastust juurde.



See lugu valmis koostöös ajakirja Kodu ja Aed rubriigiga "Naiselikud Nõksud". Vaata ajakirja novembrikuu numbrit.

Perenaine

Käes on moosigurmaanide tegus aeg. Koriluse instink annab kuldsetele päevadele teistsuguse maigu. Perenaistes vahutavad mitmetised tunded - kas sahvririiuleid koormata klassikaliste järeleproovitud hoidistega või teha põnevad uusi katsetusi. Mängumaa on piiritu. Ainult aeg kiirustab tagant.
September on ilus ja natuke nukker. Kohe-kohe saab suve kirkus otsa ja iga valguse- ja soojusekiir on nautimist väärt. Septembrisoojus on kui koogipuru magustoidutaldrikul – rikkaliku söömaja viimased killud, mida ei raatsi alles jätta ja nii ongi tunne, et tahaks paista sügisestele päikesekiirtele vastu....
Loodus võtab valgusest ja soojusest viimast. Kõik, mis ei ole siiani jõudnud valmida, peab valmima nüüd või muidu on selleks hooajaks lootusetult hilja.
Perenaised askeldavad hoidistega, et päiksekiire soojus sedaviisi talveks tallele panna. Hoidistamisest on saanud praktilise vajaduse asemel elustiili osa, omamoodi eneseteostus ja meelelahutus. Tradistiooniline väärtus, mis on kestnud läbi aegadae. Hoidistamine (talvevarude kogumine) on võimalus moodsas ja muutuvas maailmas teha üks turvalisust andev tagasivaade esivanematele. Eesti naiste (ja miks mitte ka meeste) purgistamise lembus on meie rahvakultuuri osa, mida õnneks pole hävitada suutnud ka heaoluriigi aastad. Seda kantakse kindlalt põlvest põlve edasi. Tahaks loota, et iga väike poiss ja tüdruk siin maal teab, et lehmad annavad piima ja moosi tehakse maasikatest. Traditsioon säilib ja sellel ei lasta kopitama minna vaid lisatakse ikka uut ja värsket värvi.
Eesti kodude moosiriiulitel on klassikalise maasikamoosi ja õunamahla kõrval pugenud purkidesse ka põnevad fantaasiaviljad. Lisaks hooajalistele loodusandidele on porgand ja kõrvits suurepärased ’moosimarjad’, mis ei sunni peale rutakust, sest nad võivad kannatalikult oodata kuni saabub pimedam ja tubasem aeg. Siis kui on aega võtta aega. Ikka nii, et purkidesse mahuksid ka oma ilusad-tegusad hetked ja armastus.

Kui aga tõesti pole käepärast ühtki taimset vilja võib moosikeetmise kirge välja elada ka muul viisil. Kelmika nimega piimamoos pärineb koorekaramelli sugukonnast.
3 klaasi täispiima
1 klaas suhkrut
Keeda paksupõhjalises potis tasasel tulel vaikselt segades ligi tund aega kuni keedus võtab ilusa karamellise värvi ja muutub paksemaks. Millal keetmine lõpetada, on sinu valik. Kui soovid siidiselt kreemjat piimamoosi, siis tõsta pott tulelt niipea kui ilus värv ja paksus on käes. Kui lased segul veidi pikemalt keeda, muutub see teraliseks meenutades lehmakommi tekstuuri. Kui tahad paksemat moosi, pane rohkem suhkrut. Retseptis toodud kogustega saab 1 klaasi piimamoosi.

Kui juba hoidistamise nautlemisega tegeleda, siis ikka mõnuga ja viimse detailini. Väärikal sisul olgu ka väärikas pakend. Ahvatlev esmamulje, mis ühtlasi kergitab ka saladuseloori, mis on purgi sees.

Kõike septembrikulda ei saa purki panna... aga helesinise paelaga kinni püüda ehk annab...

Armastus

Lihtne on ilus...

Tõeline armastus on lihtne. Armastus on ilus. Armastus mehe ja naise vahel on inimmaailma lihtne ja ilus algläte. Puhas ja klaar. Ent sellegipoolest on armastusel lõputult võimalusi, maitseid ja toone, sest igaühe jaoks on lihtsus omamoodi. Armastust ennast ei saagi näha või sõnada või maalida. Saame rääkida asjust, millele armastus annab mõtte ja sära.

Paberile joonistatud-tikitud armastus võttis seekord sooja kohvi lõhna kuju. Täpiliseks tikitud tassidest voogavad aroomid keerlevad üheks hõljuvaks kohvilõhnaks, mis tahab lennelda lõpmatusse. Kired ja tunded...
Teisel korral jäi paberile punaküpsetest õuntest pungil puu. Viljakas ja elujõuline...
Ja mõnikord ootab pesus kaduma läinud sokk pikalt oma paarilist. Ometi läksid nad pesuringile üheskoos aga pesuringilt tulles on üks pool kadunud. Kuis’ on see võimalik? Ühel päeval ripuvad triibusokid jälle koos pesunööril suvepäikese lembuses. Lähedus ja andeksandmine.
Armastuse märke leiab igalt poolt.

Jaanipäeval ulatab koit hämarikule käe. Kohtuvad punava õhtupäikese kuum tundelisus ja sinava hommiku-udu jahe ratsionaalsus. Armastuse lihtsus on sillaks kõige suuremate erinevuste vahel. Armastus teeb imesid. Armastus on lihtne. Lihtne on ilus.

See lugu valmis koostöös ajakirja Kodu&Aed rubriigiga 'Naiselikud nõksud'. Vaata ajakirja juuni numbrit.

Emad ja tütred

Eelmisel suvel olid emade ja poegade jutud ja pildid. Nüüd emad ja tütred. Sisimas on tekkinud tunne, et emade tütarde lugudel on sarnaseid mustreid, seega lugeja ehk ei pahanda üldistava mitmuse vormi kasutamise pärast.

Ema kasvatab tütart eeskujuga, elutarkusepärleid lükitakse keele koos ja ühiselt ja mõttesünkroonis.

Tüdruk on väike naine. See on naise tuum, mille ümber hakkavad aastad põimima uusi kihte. Nagu rätsepmeister, kelle Singeri alt tulevad üha uued ja huvitavad kleidid. Ükski kleit pole sama, mis eelmine. Muutub suurus, värv, tegumood, materjal. Mõni kleit tekitab vaimustuse hüüdeid kohe uuest peast, teine saab jällegi armsaks peale mõningast kandmist, kui ilmenvad selle varjatud võlud. Mõni kleit ei saagi armsaks aga see eba-armsus on omamoodi õpetlik ja aitab järgmiste kleitide puhul vältida materjale ja vorme, mis sellele naisele ei sobi. Lihtne loogika ütleb, et mida rohkem on kogemusi erinevate kleitidega, seda väiksemaks jääb eksimise võimalus, seda kvaliteetsemaks lähevad uued valikud. Kleitide rivi elukapis kasvab koos naise küpsemisega.

Elus on hetki, kus tundub, et praegu seljas olev kleit on nii ideaalne, et mitte ei taha seda uue vastu vahetada. Sel hetkel tundub uskumatu, et saab olla veel midagi paremat. Naised, meile kõigile on tuttav tunne, et hästi-istuva väikese šiki musta kleidi vastu ei saa ükski lilleline kodune sitsikleit või pruuniruuduline (ja selga soojas hoidev) villane kostüüm. Eksole?! Ent ometi miskipärast need kleidid on maailmas olemas ja neid kantakse. Neis on oma võlu, milleni küündimiseks pole veel õige aeg ehk? Tasub oodata.

Imeline on see, et kleidirivi alguses olevad nukulikud kleidikesed ei kao kuhugi. Need jäävad meie elukappi alles. Mõnikord me võtame need kapi tagumisest nurgast välja ning silitame neid õrnalt ja nostalgiliselt. Meenutame, kui vahva oli uut taevasinist pitskaunistustega passega kleiti esimest korda selga panna. Kuidas ootasime, et ema seoks paelad tagant kenasti šleifi, et siis peegli ette keerutama minna. Ja kui suur oli kurvastus, kui soojal suvepäeval sulav Malvina jäätis sellele inetu plekirivi tegi. See oli sel hetkel maailma suurim mure. Õnneks pesi ema kleidi puhtaks ja uus päev oli jälle päikseline.

Kui sa näed enda kõrval järgmist naisehakatist, kes oma esimesi kleite kappi riputab, siis tekib eriline tunne ja vastutus. Sina saad olla see, kes seob kleidipaelu ja sa tead täpselt, kui kõvasti või lõdvalt on just see õige seong ja milline on üks korralikult säätud šleif. Sina oled see, kes peseb jäätisepleki, et uus päev saaks jälle särada. Tüdruk sinu kõrval ja sinu sees kohtuvad. Tüdruk sinust endast ei kao, see on läte, millest algas sinu jaoks KÕIK. Tüdruk sinu kõrval kannab edasi selle lätte voogusid mis siis, et sina pole veel oma voogamist lõpetanud. Tema juba õpib ja tegutseb. Ning kui hästi järele mõelda, siis juba ta salaja proovib su kingi ja kleidid on tead kui pikad...

Ta proovib sinu viimast rätsepa nõelast tulnud kleiti. Et kuidas? Väga lihtsalt, ta mängib nukkudega, ta on nukuema :) Tõneäoliselt on sinu eile küpsetatud imemaitsev lõhepirukas juba ammu ka nukkude lauale jõudnud... Või on aeg juba sealmaal, et sinu ripsmetušš saab ootamatult kiiresti otsa?

See lugu valmis koostöös ajakirja Kodu&Aed rubriigiga 'Naiselikud nõksud'. Vaata ajakirja mai numbrit.

Blogiöö

Käes on 8.mai ja blogiöö. Siin on meie tänased jutud ja pildid ning järgemööda lisame ka postituste pealkirjad:

Armuluna fantaasiakillukesed ja elu kui segasummasuvilas...

Agnessa ise tegi - "Aitäh, et sa ikka tulid!"

LaanteLapse olemise lugu

Maison 9 - "kaheksa kevadist hetke""

Raamatutuba

Maarit Maria - "Nõmme ema ja minu vanaemad"

Kaidi - "Juba ma salaja proovin su kingi..."

Mannu - "Emadepäev"

Roosamamma - "Mother's Day...Väike päike igas päevas..."

Polkovnik - "Pink Floyd - Mother"

Ilus Eesti - "Emad ja tütred"







Hea blogija!

Kutsume Sind blogiööle.

Meie blogi nimi on Ilus Eesti. Eestimaa teevad ilusaks inimesed ja mõtted ja lisaks kõik see, mida käega katsuda, silmaga näha ja kõrvaga kuulda saab. Jagagem seda ilu.

Enamus blogipidajaid (kajajaid) on ka usinad teiste blogide lugejad. Virtuaalpesades jalutamine ning sealsete maiuspalade nautimine on omaette harrastus. Aga kui koguks kõik ilusad maiuspalad ühte õhtusse kokku, et neid siis suuremal hulgal ja üheskoos nautida?

Teeme kajajate kevadise kogunemise!

Kutsume blogijaid üles 8.mail kajastama oma kevadisi või emadepäevalisi mõtteid ja jagama pilte. Kogunemispaigaks jääb siinne postitus, kuhu soovijad saavad oma märgi maha jätta. Kui soovid osaleda, siis lisa kommentaariumisse blogiaadress kuhu kavatsed postituse teha ning blogi valdkond - fotograafia, kodu (s.h. käsitöö, kokandus, kodusisustus), mõtisklused, reisikiri või varia. Meie lisame kõigi osalejate lingid sellesama postituse juurde ja 8.mail paneme linnukese nende blogide taha, kus lugu juba ilmunud. Mida soojemaks lähevad ilmad, seda hilisematesse õhtutundidesse jäävad tegevused virtuaalmaailmas, sellest ka ürituse nimi - blogiöö.

Kui sa ei soovi märki endast maha jätta ja 8.mail äramainitud saada, siis sellest pole ka hullu. Ürituse nuppu võid ikka kasutada:




kood:
<a href="http://iluseesti.blogspot.com/2011/04/blogioo_19.html" target="uus"><img border="0" src="http://farm6.static.flickr.com/5185/5635520015_4b7982ac07_m.jpg"></a>


Jagage infot!


Parimate soovidega,

Polkovnik ja Roosamamma